See võib olla kõige olulisem piibliteema, kuna õigeksmõistmine usust on ainus lahendus, kuidas õigesti teha. Paljud kristlased püüavad võita taevast, teised arvavad, et nad on head ja isegi kui nad ütlevad sügaval sisimas Jumala armust, peavad nad taeva saavutamiseks midagi tegema. Õiglus usust on ilmutuse üks viimaseid sõnumeid.
Õiglus usust on valju hüüe ja ka 3. inglite massaaži parem käsi. Õiglus usust on see, et Jumal näitab inimestele, et me ei ole head, ja näitab meile ainsat teed õigete tegude saavutamiseks. Usu kaudu saame selle üleloomuliku jõu, mida nimetatakse õiguseks, usu kaudu. Vaadake, siin on palju tunde õigeksmõistmist usu kaudu, mis aitab teil saada selle viimase päeva kogemuse.
Õiglus usust
Praegune sõnum – õigeksmõistmine usust – on sõnum Jumalalt; see kannab jumalikke volitusi, sest selle vili on pühadus." - The Review and Herald, 3. september 1889. COR 73.5
Mõte, et Kristuse õigus omistatakse meile mitte meie teenete tõttu, vaid Jumala tasuta kingitusena, tundus väärtuslik mõte." - The Review and Herald, 3. september 1889 COR 73.6
Kõige armsamad meloodiad, mis tulevad inimeste huultelt, - õigeksmõistmine usust ja Kristuse õigus." - . COR 73.7
Õigeksmõistmine usu kaudu on Jumala viis patuseid päästa; Tema viis mõista patuseid süüdi nende süüs, nende hukkamõistmises ja nende täielikult tühistatud ja kaotatud olukorras. See on ka Jumala viis tühistada nende süü, vabastada nad oma jumaliku seaduse hukkamõistust ning anda neile uus ja õige positsioon Tema ja Tema püha seaduse ees. Õigeksmõistmine usu kaudu on Jumala viis muuta nõrgad, patused, lüüa saanud mehed ja naised tugevateks, õiglasteks ja võidukateks kristlasteks. COR 65.1
Seda imelist ümberkujundamist saab läbi viia ainult Jumala arm ja vägi ning see on saavutatav ainult nende jaoks, kes hoiavad Kristust kui oma aseainet, käendajat, oma Lunastajat. Seetõttu öeldakse, et nad "hoiavad Jeesuse usku". See paljastab nende rikkaliku ja sügava kogemuse saladuse. Nad võtsid kinni Jeesuse usu – selle usu, millega Ta võitis pimeduse vägede üle. COR 66.3
Sellesse kogemusse sisenemata jätmine tähendab kolmanda ingli sõnumi tõelise, elulise lunastava vooruse puudumist. Kui seda kogemust ei omandata, jääb usklikule vaid sõnumi teooria, doktriinid, vormid ja tegevused. See osutub saatuslikuks ja kohutavaks veaks. Teooria, doktriinid, isegi sõnumi kõige tõsisemad tegevused ei suuda päästa patust ega valmistada südant ette kohtumiseks Jumalaga kohtumõistmisel. COR 68.4
"Kogu kristliku armu ja kogemuse ainese summa ja sisu peitub Kristusesse uskumises, Jumala ja Tema läkitatud Poja tundmises." "Religioon tähendab Kristuse viibimist südames ja seal, kus Ta on, jätkab hing vaimset tegevust, kasvab pidevalt armus, läheb alati täiuslikkuseni." -0 The Review and Herald, 24. mai 1892. COR 74.3
"Paljud esitlevad meie usu õpetusi ja teooriaid, kuid need on maitsetu soolana, sest Püha Vaim ei tööta nende uskmatu teenimise kaudu. Nad ei ole avanud südant Kristuse armu vastuvõtmiseks; nad ei tea selle toimimist. Vaimust; nad on nagu jahu, millel pole juuretist; sest kogu nende töös ei ole ühtki toimivat põhimõtet ja neil ei õnnestu hingi Kristusele võita. Nad ei võta omaks Kristuse õigust; see on neil kandmata rüü, täius tundmatu, purskkaev puutumata." – The Review and Herald, 29. november 1892. COR 77.3
Meie doktriinid võivad olla õiged; me võime vihata valeõpetust ega pruugi vastu võtta neid, kes pole põhimõtetele truud; me võime töötada väsimatu energiaga; aga sellestki ei piisa... Usk tõe teooriasse ei ole piisav. Selle teooria esitamine uskmatutele ei tähenda, et olete Kristuse tunnistaja." - The Review and Herald, 3. veebruar 1891. COR 78.4
"Meie töö probleem on seisnenud selles, et oleme rahul külma tõeteooria esitamisega." – The Review and Herald, 28. mai 1889. COR 79.1
"Kui palju rohkem jõudu oleks tänapäeval sõna kuulutamisel, kui inimesed keskenduksid vähem inimeste teooriatele ja argumentidele ning palju rohkem Kristuse õppetundidele ja praktilisele jumalakartlikkusele." – The Review and Herald, 7. jaanuar 1890. COR 79
Inimmõistuse suurim pettus Kristuse päevil oli see, et pelgalt tõega nõustumine on õigus. Kogu inimkogemuse põhjal on tõe teoreetiline teadmine osutunud hinge päästmiseks ebapiisavaks. See ei too õigluse vilju. Armukade suhtumine sellesse, mida nimetatakse teoloogiliseks tõeks, kaasneb sageli vihkamisega tõelise tõe vastu, mis avaldub elus. Ajaloo süngeimad peatükid on koormatud suurte usklike kuritegude rekordiga. Variserid väitsid end olevat Aabrahami lapsed ja kiitlesid, et neil on Jumala kõned; ometi ei hoidnud need eelised neid isekuse, pahatahtlikkuse, kasuahnuse ja alatu silmakirjalikkuse eest. Nad pidasid end maailma suurimateks usklikeks, kuid nende niinimetatud õigeusk viis nad au Issanda risti lööma. COR 79.5
"Sama oht on endiselt olemas. Paljud peavad enesestmõistetavaks, et nad on kristlased, lihtsalt sellepärast, et nad nõustuvad teatud teoloogiliste tõekspidamistega. Kuid nad ei ole tõde praktilisse ellu toonud. Nad ei ole seda uskunud ega armastanud, seetõttu pole nad seda ka vastu võtnud. vägi ja arm, mis tuleb tõe pühitsemise kaudu. Inimesed võivad tunnistada usku tõesse, kuid kui see ei tee neid siiraks, lahkeks, kannatlikuks, kannatlikuks, taevaliku meelega, on see needus selle valdajatele ja thr! hoolimata nende mõjust on see maailmale needus." - Ajastute soov, 309, 310. COR 80.1
"Paljude nende elus, kelle nimed on kirikuraamatutes, pole toimunud tõelisi muutusi. Tõde on hoitud välisõues. Pole toimunud tõelist pöördumist ega südames tehtud positiivset armutööd. soov täita Jumala tahet põhineb nende endi kalduvusel, mitte Püha Vaimu sügaval veendumusel. Nende käitumine ei ole kooskõlas Jumala seadusega. Nad tunnistavad, et võtavad Kristuse oma Päästjaks, kuid nad ei usu, et Ta annab neile jõu oma pattudest üle saada. Neil pole elava Päästjaga isiklikku tutvust ja nende iseloomud paljastavad palju vigu." – The Review and Herald, 7. juuli 1904. COR 81.1
"Külm, seaduslik religioon ei saa kunagi juhtida hingi Kristuse juurde, sest see on armastuseta, Kristuseta religioon." – The Review and Herald, 20. märts 1894. COR 82.1
"Päästev sool on puhas esimene armastus, Jeesuse armastus, tules proovitud kuld. Kui see religioossest kogemusest välja jätta, pole Jeesust seal; valgust, Tema ligiolu päikesepaistet pole seal. Mida siis religioon väärt on? - Sama palju kui maitse kaotanud sool. See on armastuseta religioon. Siis püütakse puudust rahuldada kiire tegevusega, innukusega, mis on kristusetu" - The Review ja Herald, 9. veebruar 1892. COR 82.2
"Võib olla formaalne, osaliselt usklik, kuid ometi leitakse, et on puudus ja kaotate igavese elu. On võimalik järgida mõningaid Piibli ettekirjutusi ja pidada kristlaseks, kuid siiski hukkuda, kuna teil on puudu olulistest asjadest. kvalifikatsioonid, mis moodustavad kristliku iseloomu." – The Review and Herald, 11. jaanuar 1887. COR 82.4
"Kiriku usutunnistuse nime kandmine ei ole kellelegi vähimgi väärtus, kui süda pole tõeliselt muutunud... Mehed võivad olla koguduse liikmed ja võivad ilmselt tõsiselt töötada, täites aasta-aastalt erinevaid ülesandeid, ja ometi olla pöördumatu." – The Review and Herald, 14. veebruar 1899. COR 83.1
"Kuigi me oleme endas õigluses ja tseremooniate usaldamises ning sõltume jäikadest reeglitest, ei saa me seda tööd selle aja jooksul teha." – The Review and Herald, 6. mai 1890. COR 84.2
9. peatükk – Suur tõde, mille silmist on kadunud, tundub uskumatu, et niisugune fundamentaalne, kõikehõlmav tõde kui arvatav õiglus – usust õigeksmõistmine peaks paljude jumalakartlikkust tunnistavate inimeste silmist kaotama ja usaldama taeva viimase sõnumi surevale maailmale; aga meile öeldakse, et see on tõsiasi. COR 87.1
"Paljud, kes on tunnistanud, et nad usuvad kolmanda ingli sõnumit, on usust õigeksmõistmise doktriini silmist kaotanud." – The Review and Herald, 13. august 1889. COR 87.2
"Ei ole üks sajast, kes mõistaks ise Piibli tõde sellel teemal [usu kaudu õigeksmõistmine], mis on meie praeguse ja igavese heaolu jaoks nii vajalik." - The Review and Herald, 3. september 1889. COR 87.3
"Mis on nende viletsus, alastiolek, kes tunnevad end rikkaks ja rikkaks? See on Kristuse õiguse puudus. Oma õiguses kujutatakse neid räpaste kaltsudega riietutena, kuid ometi selles seisundis nad meelitavad ennast, et nad on riietatud Kristuse õigusega. Kas pettus võiks olla suurem?" – The Review and Herald, 7. august 1894. COR 90.2
"Seda ma tean, et meie kirikud surevad selle pärast, et neil puudub õpetus õiglusest usu kaudu Kristusesse ja sugulastõdede kohta." - Gospel Workers, 301. COR 93.4
"Me oleme astunud üle Jumala seadusest ja seaduse tegude läbi ei mõisteta ükski liha õigeks. Parimad jõupingutused, mida inimene oma jõududega teha saab, on väärtusetud, et täita püha ja õiglast seadust, mida ta on rikkunud; usk Kristusesse võib ta nõuda Jumala Poja õigust kui kõike – piisavat. COR 96.6
"Kristus rahuldas oma inimloomuses seaduse nõuded. KOR 96.7 "Ta kandis patuse eest seaduse needuse, tegi tema eest lepituse, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. KOR 96.8 "Kes püüab jõuda taevasse oma tegude abil seadust järgides, üritab võimatut. COR 96.10
"Inimene ei saa päästetud ilma sõnakuulelikkuseta, kuid tema teod ei tohiks olla temast endast; Kristus peaks temas töötama tahtmise ja tegemisega oma hea meele järgi." – The Review and Herald, 1. juuli 1890. COR 97.1